Astrup, Eivind (1871 - 1895)

Eivind Astrup (Norwegian: [ˈæ̂ɪvɪn ˈɑ̂strʉp]; 17 September 1871 – 27 December 1895) was a Norwegian explorer and writer. Astrup participated in Robert Peary's expedition to Greenland in 1891–92 and mapped northern Greenland. In the follow-up Greenland expedition by Peary during 1893–94 he explored and mapped Melville Bay on the north-west coast of Greenland. Among his works is Blandt Nordpolens Naboer from 1895 (English edition With Peary near the Pole, 1898). He was awarded the Knight of the Order of St. Olav in 1892.

Astrup is credited for introducing the combination of dog sleds and skis, which came to revolutionize polar expeditions.

Eivind Astrup (17. september 1871 Kristiania – 27. detsember 1895 Folldal, Rondane, Dovre vald, Hedmark) oli norra polaaruurija ja reisikirjanik.

Tema vanemad olid hulgikaupmees Harald Astrup (1831–1914) ja Emilie Johanne Smith (1836–1915). Arhitekt Thorvald Astrup oli tema vend.

Aastal 1889 lõpetas ta kommertsgümnaasiumi (Kristiania Handelsgymnasium). Lühikest aega töötas ta panganduse alal ning sõitis siis venna juurde Philadelphiasse, kus tahtis end kaubanduse alal täiendada.

Seiklushimust liitus ta Robert Edwin Peary ekspeditsiooniga Põhja-Gröönimaale 1891–1892. Tema kaasavõtmisel etendas oma osa suusatamisoskus; oletatavasti valetas ta end vanemaks. Ta kaardistas Põhja-Gröönimaa. Talvituti McCormicki lahes Smithi väinas Loode-Gröönimaal. Seal õppis ta tundma etah-inuitte. Hiljem kirjutas ta neist ja nende oskustest suure lugupidamisega. Mais 1892 asusid Peary ja Astrup koerakelkude ja suuskadega kaardistama Põhja-Gröönimaa jäätunud siseosa. Lihanappuse tõttu oli matk pingutav. Kahe kuu pärast jõuti Gröönimaa idarannikule Independence Fjordi äärde, kus saadi muskusveise liha. Kolm kuud mindi tormi ja nälga trotsides tagasi Smithi väina äärde. Kogu teekond oli 2000 km pikkune. Ekspeditsiooni tähtsamad tulemused olid Põhja- ja Kirde-Gröönimaa kaardistamine, milles oli suur osa Astrupil, ning Astrumi põhjalik etnograafiline uurimus.

Kui Astrup sügisel 1892 Kristianiasse naasis, võeti ta vastu suure imetlusega. Ta sai Püha Olavi ordu rüütliks. Keegi temast noorem polnud seda au pälvinud.

Astrup osales ka Peary teisel Gröönimaa-ekspeditsioonil 1893–1894. Ekspeditsioon ebaõnnestus, sest ilm oli halb ja paljud ekspeditsiooni liikmed haigestusid riknenud lihakonservide söömisest. Astruo haigestus raskelt; tema biograaf Erling Kagge oletab, et põhjuseks võis olla riknenud liha söömine. Astrup jäi suusatamiseks liiga nõrgaks ning sõitis koos oma inuitist sõbra Kolotengvaga kelguga 1300 km mööda Melville'i lahe põhjarannikut ning kaardistas selle esimesena. See jäigi ekspeditsiooni ainsaks saavutuseks. Kuigi Astrup oli Perryle lojaalne, kritiseerib ta erakirjades tugevalt nii Perryt kui ka tema abikaasat, ning on oletatud, et vastumeelsus Perry vastu võis olla üks põhjus, miks ta teisel ekspeditsioonil Perryst lahku läks.

Norras võeti Astrup jälle imetlusega vastu. Ta sai oma kartograafilise töö eest tunnustuse Londoni Kuninglikult Geograafiaseltsilt.

Aastal 1895 ilmus tema raamat "Blandt Nordpolens naboer" ("Põhjapooluse naabrite seas"). Raamat anti 1990 uuesti välja. Aastal 1898 ilmus Londonis ingliskeelne väljaanne "With Peary near the Pole".

Tema geograafilised ja etnograafilised uurimused innustasid hilisemaid uurijaid. Tema eeskuju innustas Roald Amundseni. Fridtjof Nansen hindas teda väga kõrgelt.

Astrup tegi üksikasjalikke plaane uuteks Arktika- ja Antarktika-ekspeditsioonideks, kuid tema tervis oli pärast haigestumist Gröönimaal nõrgaks jäänud. Tor Bomann-Larsen viitab oma Roald Amundseni eluloos (1995) Amundseni päevikule, kus Amundsen ütleb, et on Frederick Cookilt, kes koos Astrupiga Gröönimaal oli, kuulnud, et Astrupi nõrkuse põhjuseks ei olnud lihamürgitus, vaid süüfilis. Igatahes kurvastas ta selle pärast väga, et ei saanud enam polaarekspeditsioonile minna.

1895. aasta jõulude ajal läks Hjerkinnis üksinda mägedesse. Kolmandal jõulupühal ta suri ning ta leiti alles kuu aega hiljem. Surma asjaolud on ebaselged. On mitu versiooni, mis põhinevad kaudsete tunnistajate ütlustel: ta kukkus end vastu kivi surnuks, sai kogemata lahti läinud relvast surmava tabamuse või laskis end ise maha.

Kui avalikkus sai Astrupi surmast teada, oli Norras peaaegu rahvuslik lein. Astrup maeti Vår Frelsers gravlundile Kristianias. Matustel oli palju rahvast.

Eivind Astrup (17. september 1871–27. desember 1895) var ein norsk polfarar og oppdagar som i si eiga tid fekk ei merksemd i Noreg på linje med den som elles berre vart Fridtjof Nansen og Roald Amundsen til del.

Astrup deltok på to av Robert Peary sine ekspedisjonar til Grønland. På den første var han med å kartleggje Nord-Grønland og påvise at Grønland er ei øy, på den andre kartla han Melville Bay på nordvestkysten av Grønland.

Eivind Astrup, född 17 september 1871 i Kristiania, död 27 september 1895 under en skidfärd i Dovre, mellan Hjerkinn och Rondane, var en norsk polarfarare.

Astrup ägnade sig först åt köpmannayrket, avlade 1889 examen vid handelsgymnasiet i Kristiania och reste 1891 till Philadelphia för att utvidga sina kunskaper i handelsfacket. Han lämnade dock denna bana och deltog i Robert Edwin Pearys arktiska expedition 1891-92 och åtföljde honom på den berömda slädfärden över Nordvästgrönlands inlandsis från vinterkvarteret vid Inglefield Gulf till Navy Cliff vid Independence Bay.

Astrup deltog även i Pearys expedition 1893-94, dock ej i den misslyckade färden över inlandsisen. Han företog däremot i april 1894, tillsammans med en grönländare, en slädfärd söderut från vinterkvarteret för att kartlägga Melville Bay. Från denna expedition återvände han, före dess slut, till Norge samt utgav 1895 en populärt hållen reseskildring, kallad Blandt nordpolens naboer.