symbol (Zsym)

A symbol is a mark, sign, or word that indicates, signifies, or is understood as representing an idea, object, or relationship. Symbols allow people to go beyond what is known or seen by creating linkages between otherwise very different concepts and experiences. All communication (and data processing) is achieved through the use of symbols. Symbols take the form of words, sounds, gestures, ideas, or visual images and are used to convey other ideas and beliefs. For example, a red octagon is a common symbol for "STOP"; on maps, blue lines often represent rivers; and a red rose often symbolizes love and compassion. Numerals are symbols for numbers; letters of an alphabet may be symbols for certain phonemes; and personal names are symbols representing individuals.

The academic study of symbols is semiotics. In cartography, an organized collection of symbols forms a legend for a map.

Sümbol (vanakreeka sõnast σύμβολον symbolon, ’märk, tunnus’) ehk võrdkuju on märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel. Klassikalise Charles Peirce’i märkide klassifikatsiooni kohaselt on sümbol üks kolmest peamisest märgitüübist indeksi ja ikooni kõrval.

Erich Fromm jagab sümbolid kolmeks:

• konventsionaalsed sümbolid (kasutatakse näiteks matemaatikas ja tootmises);
• juhuslikud sümbolid (sümbol saab ajutise tähenduse, näiteks sümboli võrdsustamine arvuga);
• universaalsed sümbolid (sümboli ja tema tähenduse vahel on kindel seos).

Ideeliselt on sümbol (võrreldes konventsionaalsete märkidega) siiski ikoonilise komponendiga. Näiteks sobivad õigluse sümboliks pigem kaalud kui mõõk, sest kaalud sisaldavad olemuslikult tasakaalu mõtet; seevastu mõõka on kasutatud kättemaksu ja karistuse sümbolina. Kaalud, mõõk ja suletud silmadega õiglusjumalanna üheskoos sümboliseerivad aga õigusemõistmist. Samas on näiteks valge tuvi Piiblis ja rahuliikumises vastavalt leppimise ja rahu sümboliks, kuigi tuvil ühelt ning leppimisel ja rahul teiselt poolt puuduvad niihästi väline sarnasus kui ka sisuline seos. Sümboli tähendus sõltub enamasti kontekstist (eelmises näites on selleks kas Piibel või rahuliikumine). Näiteks võib punane värvusena sümboliseerida nii armastust, verd (verevalamist) kui ka kommunistlikku liikumist.

Sümbol on ka mingi mõiste või suuruse tähis. Näiteks ööpäeva sümbol on d.

Terrence Deaconi esitatud märgiprotsesside evolutsiooni käsitluse kohaselt on sümbolite kasutamise võime aluseks keelevõimele ja seega inimese kujunemisele. Evolutsiooniline (aga ka ontogeneetiline) üleminek indeksiaalselt suhtlemiselt sümbolilisele on Deaconi järgi seotud sümbolilise läve ületamisega.

Symboli (tunnuskuva, vertauskuva, merkki, tuntomerkki, tunnusmerkki) on merkki, joka edustaa jotakin asiaa.

Sanan symboli on sanottu olevan johdettavissa kreikan sanasta symballein, joka merkitsee yhteen, kokoon heittämistä. Selityksen mukaan ajatus ja esine on symbolissa yhdistynyt kokonaisuudeksi.

Symbol (frå gresk symbolon, 'teikn') er ein representasjon av noko anna — ein ting, eit omgrep eller ein eigenskap. Ord er til dømes eit symbol som referer til sin eigen definisjon; det står for omgrepet 'ord'. Bokstavar i eit fonetisk alfabet står for lydar i språket dei høyrer til. Matematikksymbol står for mengder og operasjonar innan matematikken. Det blir òg brukt symbol innan mange andre felt, som litteratur, biletkunst og religion.

Symbol, från grekiska σύμβολον, symbolon - "tecken". En symbol är en representation av en (annan) sak, ett abstrakt begrepp, en idé eller egenskap. Symboler används bland annat inom matematik, kemi och heraldik, och för logotyper, Vissa symboler förändrar betydelse över tid, såsom religiösa symboler som senare anammas inom andra områden. Studiet av symboler och andra tecken kallas semiotik.