Segelflygplan [sv]

Purilennuk on õhust raskem, mootorita lauglendamiseks konstrueeritud lennuk, mis püsib õhus jäiga tiiva liikumisel tekitatud tõstejõu toimel ning mis võimaldab kestvaks lennuks väikese vajumise tõttu kasutada tõusvaid õhuvoole (termika, mäeveeru tuul, seisevlaine). Lendamiseks peab purilennuk oma kõrguse (potentsiaalse energia) edasiliikumiseks (kineetiliseks energiaks) muundama.

Tõusvate õhuvoolude kasutamist lennuks nimetatakse purilennuks ehk purilendamiseks.

Tänapäeval on purilennukite lauglemisväärtuse piiriks saavutatud umbes 1:70. Lauglemisväärtus näitab, kui kaugele on purilennuk võimeline vaikses õhus lauglema. Kui näiteks purilennuk 1 km kõrguse kaotuse järel on lauelnud 48 km kaugusele, siis on selle aerodünaamiline väärtus (lauglemisväärtus) 48.

Purilennuki aerodünaamiline väärtus ehk tõstejõu ja takistusjõu suhe (L/D) sõltub: tiiva külgsuhtest ehk tiiva saledusest (kitsas suure ulatusega tiib), tiivaprofiilist, kere kujust ning ristlõike pindalast ja kõigi pindade siledusest.

Purilennukiga on saavutatud: kõrgus 22 646 m , suurim distantslend 3009 km, kiirus 500 km distantsil 307 km/h, kestuslend 57 tundi.

Purjelentokone (myös liitokone tai purjekone) on ilmaa raskaampi ilma-alus, jolla lennettäessä hyödynnetään nousevia lämpimiä ilmavirtauksia eli termiikkejä, rinnetuulia ja aaltovirtauksia.

Purjekoneet hinataan ilmaan yleensä moottorilentokoneen tai vintturin, joskus myös auton avulla. Ennen saatettiin käyttää vuoristoisella seudulla myös ihmisvoimin venytettyä kumiköyttä, jolla saatiin riittävä korkeus ja voitiin hyödyntää rinnetuulia. 1930-luvulla koulutukseen käytettiin tätä menetelmää muuallakin, lentojen kestot olivat tällöin vain kymmeniä sekunteja ja lento tapahtui lähellä maanpintaa. Tuolloin ei tunnettu kaksipaikkaisia liitokoneita ja oppilaan ensimmäinen yksinlento oli ensimmäinen liitolento.

Joissakin purjekonemalleissa on pieni moottori lentoonlähtöä tai pelkkää kotiinpaluuta varten. Jotta purjelentokoneen liito olisi moottorin sammuttamisen jälkeen mahdollisimman pitkä, moottori vedetään koneen rungon sisään nousun jälkeen. Samasta syystä on monien purjekoneiden nokassa sähkömoottorit, niin sanotut FES-, eli Front electric sustainer -järjestelmät, joissa potkurin lavat taittuvat runkoa vasten. Itsestarttaavat tai paluumoottorilla varustetut koneet luokitellaan voimanlähteestä huolimatta purjekoneiksi. Moottoripurjelentokoneessa (MoPu) moottori ei ole sisäänvedettävä ja sen purjelento-ominaisuudet ovat yleensä heikohkot.

Seglfly eller glidefly er fly som er bygt for å fly utan bruk av motor. Seglfly vert delt inn i to hovudkategoriar: med og utan motor, sidan ein del seglfly har motor for å kome opp i lufta utan hjelp og for å kome vidare om det er dårleg oppdrift.

Seilfly eller glidefly er fly som er bygget for å fly uten bruk av motor. Seilfly deles inn i to hovedkategorier; med og uten motor siden en del seilfly har motor for å komme opp i lufta uten hjelp og for å komme videre om det er dårlig oppdrift.

Segelflygplan är ett roderstyrt luftfartyg som primärt framdrivs av tyngdkraft som omvandlas till fart framåt när flygplanet befinner sig i en lång flack dykning. Lyftkraft för att hålla det flygande genereras samtidigt. För att vinna höjd måste antingen en bogsering ske (i samband med start) eller måste en naturkraft utnyttjas till exempel termik, hang- och våguppvindar.