Slaget vid Gemäuerthof (1705) [sv]

The Battle of Gemauerthof took place during the Great Northern War, fought south of Riga near Jelgava, in present-day Latvia in July 1705. The Swedish forces under Adam Ludwig Lewenhaupt fought a Russian army under Boris Sheremetev. The Swedes were victorious, but the victory was only symbolic. In August, the Russians conquered Courland.

Gemauerthofi lahing (läti Mūrmuiža lahing) oli Põhjasõja käigus 1705. aastal Liivimaal Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vägede vahel toimunud lahing.

1704. aastal pärast August II Rzeczpospolita kuningatroonilt tõukamist valiti Poola kuningaks Karl XII toetav Stanisław Leszczyński. Vene väed kindralfeldmarssal Boriss Šeremetevi ja kindralmajor John Chambersi juhtimisel said käsu tungida Poola vasallriiki Kuramaa hertsogiriiki ning katkestada koos Rootsi vägedega Poolas ühendusteed Liivimaalt läbi Riia ja Polotski. Rudolph Felix Bauer tungis eelväega Jelgavani, kus sai sõjasaagiks kaks suurtükki.

Rootsi väed Adam Ludwig Lewenhaupti juhtimisel olid pärast välimarssi asunud laagrisse, kui said teate, et Mūrmuižale lähenes Drujast suur vene väekoondis (ca 8000 meest) 26 suurtükiga. Rootsi väed, kelle käsutuses oli ainult 16 suurtükki, moodustasid lahingukorra ning julgustatuna kindral Adam Ludwig Lewenhaupti poolt, ründasid vene vägesid. Lahingu algus oli vene vägedele soodsam, kuid pärast polkovnik Ignatjevi kasakatest ja kalmõkkidest ratsaväelaste läbitungi Rootsi kaitseliinist asusid need riisuma rootslaste moonavoore. Vasturünnaku teinud rootslaste väed sundisid ratsaväelased põgenema ning tekitasid selle käigus paanika ka venelaste jalaväes.

Lahingu tulemusel Moskva tsaaririigi väed taganesid, ratsavägi põgenes ja jalaväest sai ligikaudu 5000 meest surma, haavata või langes vangi. Rootsi väed said sõjasaagiks 13 kahurit ja 10 lahingulippu.

Rootsi väed võitsid lahingu, kuid juba 1705. aasta augustis vallutasid Moskva tsaaririigi väed Kuramaa, 4. septembril vallutasid Moskva tsaaririigi väed baltisakslase kindralmajor parun Carl Ewald von Rönne ja vürst Mihhail Mihhailovitš Golitsõni juhtimisel Miitavi ja 13. septembril Bauska, kuid järgmisel aastal langesid need taas Rootsi vägede kätte.

Slaget ved Gemauerthof vart eit slag i den store nordiske krigen. Svenske styrkar under Adam Ludwig Lewenhaupt kjempa mot ein russisk arme under Boris Sjeremetev. Svenskane var utmatta etter ei tvungen marsjering, slo leir og åt kvelds då meldinga kom om at russarane var like i nærleiken. Svenskane kom raskt i stilling og oppfordra av general Lewenhaupt, gjekk dei til åtak på russarane. Sjølv om høgreflanken leid store tap, heldt åtaket fram. På venstreflanken gjekk det svenske kavaleriet til åtak og braut russarane. Infanteriet i midten skaut forsiktig rett fram og angreip, og pressa fienden tilbake i uorden. Slaget enda i ein forvirrande mann-mot-mann-kamp, der svenskane til slutt stakk av med sigeren. Det russiske kavaleriet trekte seg attende, medan infanteriet vart knust. Svenskane gjekk av med sigeren, men sigeren var berre symbolsk. I august erobra russarane Kurland.

Slaget vid Gemauerthof var ett fältslag under det stora nordiska kriget som skedde den 16 juli 1705 (SS), där en svensk armé under generalmajor Adam Ludwig Lewenhaupt besegrade en rysk armé under fältmarskalk Boris Sjeremetiev utanför Gemauerthof (let. Mūrmuiža) i nuvarande Lettland.