Hans Vanaveski VR I/3 (9. november (vkj) / 21. november 1888 Mõisaküla, Juuru vald, Harjumaa – 13. jaanuar 1976 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), fotograaf, tõlkija ja koduloolane.
Oma sõjaväelist karjääri alustas ta teenimisega Riia 115. jalaväepolgu koosseisus esimeses maailmasõjas. Hiljem osales ta Vabadussõja lahingutes ja jõudis viimaks 1919. aastal tankideklassi- ja pataljoni ülemaks. Teise Nõukogude okupatsiooni järel viidi ta polkovniku auastmes üle Punaarmee 22. territoriaal-laskurkorpuse finantsosakonna ülemaks. Ta pääses küll 1941. aasta repressioonidest, kuid alandati ametikohalt 140. laskurpolgu majandusülemaks. Sama polgu koosseisus sattus ta juulis 1941 Porhovi all Saksa vägede kätte vangi, kus aasta lõpul kõik eesti päritolu sõjavangid vabastati. Aastatel 1950–1956 viibis ta mitmes vangilaagris Eestis ja Irkutski oblastis.
Fotograafiaga hakkas ta tegelema juba kooliajal ning oli lühikest aega tööl ka kopeerijana päevapiltnik Alex Jurichi kunstfotoateljees. Sõdadest naasnuna astus ta Eesti Foto Klubi liikmeks ja osales fotovõistlustel. Tema loomingus domineerisid maastikuvaated ja aktid, mis tõid talle auhindu. Hiljem kujunes temaatikaks Tallinna vanalinn, loodusvaated ja Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimise tegevus. Vanaveski oli Tallinna Fotoklubi auliige.
[et]