Anund Jakob, kung av Sverige (1008 - 1050) [sv]

Anund Jakob oli Rootsi kuningas 1022. aastast kuni ligikaudu 1050. aastani. Arvatakse, et ta sündis 25. juulil kas aastal 1008 või 1010 (teistel andmetel vahemikus 1007–1009). Ta oli Rootsi kuninga Olof Skötkonungi poeg tema abielust Estridiga. Kui Rootsi ting teda riigi kaasvalitsejaks valima hakkas, nõustusid Bremeni Adami järgi svealased küll tema kui kristlase usutunnistusega, kuid neile oli vastumeelne tema mitteskandinaaviapärane nimi Jakob. Seepärast anti talle lisanimi Anund.

Anund Jakob (n. 1008 – n. 1050) hallitsi Ruotsia vuosina 1022–1050. Anund Jakob oli Olavi Sylikuninkaan poika.

Anund Jakobin kaksoisnimi tulee, Adam Bremeniläisen mukaan, siitä että svealaiset olivat valmiita hyväksymään kristityn kuninkaan, mutta ei jos hänellä pelkästään oli kristityn nimi. Svealaiset antoivat perinteisesti Anund-nimen henkilöille, joiden nimi oli liian vaikea.

Anund Jakobilla oli ulkopoliittisia pyrkimyksiä ja hän avusti Norjan Olavi Haraldinpoikaa tanskalaista kuningasta Knuut Suurta vastaan Helgeån taistelussa. Länsi-Götanmaan maakuntalain mukaan Anund Jakob (lakikirjoissa hänestä käytetään nimeä "Emund") ylläpiti lakia ja järjestystä ankaralla kädellä, muun muassa polttamalla lainrikkojien talot.

Anund Jakobin jälkeen kuninkaaksi nousi hänen vanhempi velipuolensa, Olavi sylikuninkaan avioton poika Emund Vanha.

Anund Jakob Olofsson (Önundr Óláfsson) var svensk konge i tida 1022 til om lag 1050. Opplysningar om han finn vi i dei norrøne kongesogene, i Soga om Olav den heilage og i Fagerskinna.

Anund Jakob, også kalt Emund Kullbrenneren (født en gang mellom 1007–09; ifølge Snorre Sturlason på den 25. juli, selveste Jakobsdagen, død ca. 1050), var konge over svearne fra 1022 og til sin død.

Anund Jakob, (ofta 'Anund Kolbränna' och ibland som 'Emund gamle' i västgötalagen) född något av åren 1007–09, enligt Snorre Sturlasson den 24 juli ("Jakobsmässeafton"), död cirka 1050, svensk kung från 1022, var son till Olof Skötkonung och Estrid. Dubbelnamnet förklaras av Adam av Bremen så att svearna visserligen accepterade en kristen kung men inte en med endast ett kristet namn. Anund samregerade under två år tillsammans med sin far, innan denne dog. Han var svåger till både Jaroslav I av Kiev och Olof den helige och understödde dem militärt. Anund Jakob var en av de längst regerande monarkerna i Sverige under vikingatiden och medeltiden, med en regeringstid på cirka 28 år.