Lagerlöf, Selma (1858 - 1940)

Selma Ottilia Lovisa Lagerlöf (20. november 1858 – 16. märts 1940) oli rootsi kirjanik.

Ta oli pärit Kesk-Rootsist Värmlandi maakonnast. Tema loomingus on tähtis osa kohalikel pärimustel ja muistenditel. Tema elukaaslaseks oli 1894. aastast Sophie Elkan.

Tuntud on romantiline romaan "Gösta Berlingi saaga" (1891). Lagerlöf kujutab selles haaravalt tugeva iseloomuga kirglikke inimesi, nende võitlust iseenda ja oma saatusega.

Muinasjutulises noorsooraamatus "Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi" (1906–1907) lendab härjapõlvlaseks moondatud nimitegelane metshanede seltsis läbi kogu Rootsi. Teekonna jooksul muutub üleannetu ja südametu Nils arukaks ning loomi armastavaks poisiks.

1909. aastal pälvis Lagerlöf Nobeli kirjandusauhinna.

"Jeruusalemm" on tema romaan, mille tegevus toimub 19. sajandi viimasel veerandil. Romaani esimeses osas kujutatakse ärkamisliikumise teket ja kujunemist ühes Dalarna kihelkonnas, mille tagajärjel suur hulk selle asukaid rändab välja Palestiinasse, teises väljarännanute saatust pühal maal. Sündmustiku keskpunktis on kaks noort inimest: vanast auväärsest soost talupoeg Ingmar ja tema mõrsja Gertrud. Talu säilitamise nimel hülgab Ingmar Gertrudi, kes liitub väljarändajatega. Rohkete kannatuste järel leiavad mõlemad uue maise õnne.

Teos ekraniseeriti 1996. aastal.

Lagerlöfi "Gösta Berlingi saaga" 2006. aasta eestikeelne väljaanne (kirjastus Eesti Raamat, kujundaja Piret Niinepuu-Kiik) nimetati 2006. aasta Eesti 25 kauneima raamatu hulka.

1984. aastast antakse välja Selma Lagerlöfi auhinda.

Selma Ottilia Lovisa Lagerlöf  kuuntele ääntämys ^(ohje) (20. marraskuuta 1858 Mårbacka, Östra Ämtervik, Värmlanti, Ruotsi – 16. maaliskuuta 1940 Mårbacka, Värmlanti, Ruotsi) oli ruotsalainen kirjailija, jolle vuonna 1909 myönnettiin ensimmäisenä naisena Nobelin kirjallisuuspalkinto. Hänestä tuli myös vuonna 1914 Ruotsin akatemian ensimmäinen naisjäsen.

Vuosina 1885–1895 Lagerlöf toimi opettajana tyttöjen lukiossa Landskronan kaupungissa. Tuolloin hän voitti viikkolehden kirjoituskilpailun otteilla Gösta Berlingin tarusta. Vuonna 1895 Akatemian ja perheen tuki rohkaisivat häntä jättämään opetustyön ja siirtymään täysipäiväiseksi kirjailijaksi. Gösta Berlingin tarun lisäksi Lagerlöf on kirjoittanut muun mussa lastenkirjat Peukaloisen retket villihanhien seurassa ja Peikkoja ja ihmisiä.

Lagerlöfin kuva oli Ruotsin 20 kruunun setelissä vuosina 1997–2015. Vuonna 1928 Lagerlöfille myönnettiin kunniatohtorin arvo. Hänestä on tehty myös useita patsaita.

Lagerlöf oli Ruotsin kansalliskirjaston mukaan vilkkaassa kirjeenvaihdossa. Koottuna on noin 17 000 henkilön Selma Lagerlöfille lähettämiä kirjeitä noin 42 000 kappaletta. Joukossa ovat Juhani Aho, Albert Edelfelt, Alexandra Gripenberg, Lucina Hagman, Yrjö Hirn, Larin-Kyösti, Jean Sibelius, F. E. Sillanpää ja Matilda Wrede^lähde?. Kungliga Biblioteket muuttaa Lagerlöfin käsikirjoituksia digitaaliseen muotoon.

Selma Lagerlöf (20. november 1858–16. mars 1940), døypt Selma Ottilliana Lovisa Lagerlöf, var ein svensk forfattar. Debutromanen hennar Gösta Berlings saga kom i 1891. Ho var ein av dei tidlege deltakarane i den svenske nyromantikken, og var med på å grunnleggja Samfundet De Nio i 1913.

Lagerlöf fekk som fyrste kvinne Nobelprisen i litteratur i 1909. Ho var òg den fyrste kvinna som vart innvald i Svenska Akademien.

Selma Ottilia Lovisa Lagerlöf (født 20. november 1858 i Mårbacka i Värmland i Sverige, død 16. mars 1940 samme sted) var en svensk forfatter, internasjonalt anerkjent for barneboken Nils Holgerssons underbara resa genom Sverige. Hun fikk nobelprisen i litteratur i 1909. Flesteparten av hennes historier er lagt til hennes hjemlige Värmland. Hun engasjerte seg også sterkt i kampen om kvinners stemmerett. Mellom 1991 og 30. juni 2016 var hun avbildet på den svenske 20-kroneseddelen.

Selma Ottilia Lovisa Lagerlöf, född 20 november 1858 på Mårbacka i Östra Ämterviks församling i Värmland, död 16 mars 1940 på Mårbacka, var en svensk författare. Selma Lagerlöf var 33 år när hennes debutroman Gösta Berlings saga utgavs 1891, och som första kvinna tilldelades hon Nobelpriset i litteratur 1909.

Lagerlöf var den första kvinnan i Svenska Akademien och den första kvinna som fick Nobelpriset i litteratur. Hon var även en av ursprungsledamöterna i Samfundet De Nio.

Även om Lagerlöf förknippas med Mårbacka, bodde och verkade hon i Falun under många år, och det var där hon skrev några av sina främsta verk. Även sedan hon flyttat tillbaka till Mårbacka återvände hon flera gånger om året till Falun.