Svedberg, Theodor (1884 - 1971)

Theodor Svedberg (30. august 1884 – 25. veebruar 1971) oli rootsi keemik, Nobeli auhinna laureaat.

Ta tõestas katseliselt Albert Einsteini ja Marian Smoluchowski loodud Browni liikumise teooria ning leiutas ultratsentrifuugi, mida kasutas proteiinide üksteisest eraldamiseks. Ta andis kaaluka panuse valkude füüsika ja keemia arengusse, näiteks tegeles ta molekulide mõõtmete ja kuju väljaselgitamise ja elektroforeesiga. 1926. aastal pälvis ta Nobeli keemiaauhinna kolloidide uurimise eest.

Ta lõpetas 1907 Uppsala ülikooli ja töötas sealsamas. Alates 1949 oli ta tuumakeemiaga tegeleva G. Verneri instituudi direktor.

Theodor (The) Svedberg (30. elokuuta 1884 Valbo – 25. helmikuuta 1971 Kopparberg) oli ruotsalainen kemisti, joka sai Nobelin kemianpalkinnon vuonna 1926 kolloidien tutkimisesta. Hänen tutkimuksensa tukivat Albert Einsteinin ja Marian Smoluchowskin näkemystä Brownin liikkeestä. Svedberg kehitti ultrasentrifugin ja osoitti sen käyttökelpoisuuden proteiinien erottamiseen toisistaan.

Sedimentaationopeuden yksikkö svedberg (tunnus S, 1 S vastaa 10⁻¹² sekuntia) on nimetty Theodor Svedbergin mukaan.

Theodor (The) Svedberg (født 20. august 1884 i Fleräng, Valbo, død 25. februar 1971 i Kopparberg) var en svensk kjemiker og professor i fysikalsk kjemi ved Uppsala universitet 1912-1949 og direktør for Gustaf Werners institutt for kjernekjemi i Uppsala 1949-1967. Han ble tildelt Nobelprisen i kjemi i 1926 for sine studer av disperse systemer ved hjelp av sin analytiske ultrasentrifuge.

Theodor Svedberg, känd som The Svedberg^{[uttal saknas]}, född 30 augusti 1884 i Fleräng, Valbo socken, Gävleborgs län, död 26 februari 1971 i Kopparberg, Örebro län, var en svensk kemist, professor, målare och tecknare.

Han var professor i fysikalisk kemi vid Uppsala universitet 1912–1949, föreståndare för Gustaf Werners institut för kärnkemi i Uppsala 1949–1967, och mottog Nobelpriset i kemi 1926 för sina studier av dispersa system med hjälp av sin analytiska ultracentrifug.