Anna Ancher (sünninimega Anna Kristine Brøndum; 18. august 1859 Skagen – 15. aprill 1935 Skagen) oli esimene tunnustatud naiskunstnik Taani kunstiajaloos.
Ta sai tunnustuse juba varakult, esmalt oma meeskolleegide poolt, kuid kiiresti võitis ta ka kunstiasutuste ja publiku südamed. Ta debüteeris kunstnikuna 1880. aasta Charlottenborgi kevadnäitusel. Olles vaid 20-aastane, sai ta tunnustatud kriitikutelt positiivse vastuvõtu ja saavutas maalijana kiiresti edu.
Anna Ancher oli ainus Skageni maalija, kes sündis Skagenis. Ta oli linna võõrastemaja ja poeomaniku Ane Hedvigi ja Erik Brøndumi tütar. Talle andsid esimesed maalimistunnid Karl Madsen, Viggo Johansen ja Michael Ancher, kes tulid Skagenisse 1870. aastatel. Talvedel 1875–1878 õppis Anna Kopenhaagenis Vilhelm Kyhni naiste maalikoolis. Aastal 1877 kihlus Anna Michael Ancheriga ning nad abiellusid 1880. aastal. Neil oli tütar Helga, kes sündis 1883. aastal ja nad elasid kogu oma elu Skagenis. Alates 1884. aastast elasid nad Markvej majas, millest hiljem sai Michael ja Anna Ancheri majamuuseum.
Anna Ancher nautis ainulaadset kunstnikukarjääri, võttes arvesse seda, et ta oli selle ajastu naine, mil kunstihariduse saamine oli naise jaoks haruldane. Selle aja naistel ei olnud võimalik õppida Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias.
Anna Ancher kujutas oma teostes eelkõige lähiümbrust – kodu, naiste ja laste maailma. Talle tähendasid värvid ja valgus rohkem kui piltide jutustav sisu. Sel moel oli ta Skageni maalikunstnike seas üks moodsamaid. Tema maalid jäävad 1900. aastatel tekkinud abstraktsema kunsti algusaega.
Maalikunstnik Villiam Kyhn arvas, et Anna peaks oma maalikarbi nurka viskama, kui ta 1883. aastal emaks sai, s.t loobuma maalimisest ja pühendama end kodustele kohustustele. Anna seda aga ei teinud.
[et]