Jaktflygplan [sv]

Fighter aircraft (early on also pursuit aircraft) are military aircraft designed primarily for air-to-air combat. In military conflict, the role of fighter aircraft is to establish air superiority of the battlespace. Domination of the airspace above a battlefield permits bombers and attack aircraft to engage in tactical and strategic bombing of enemy targets.

The key performance features of a fighter include not only its firepower but also its high speed and maneuverability relative to the target aircraft. The success or failure of a combatant's efforts to gain air superiority hinges on several factors including the skill of its pilots, the tactical soundness of its doctrine for deploying its fighters, and the numbers and performance of those fighters.

Many modern fighter aircraft also have secondary capabilities such as ground attack and some types, such as fighter-bombers, are designed from the outset for dual roles. Other fighter designs are highly specialized while still filling the main air superiority role, and these include the interceptor, heavy fighter, and night fighter.

Hävituslennuk ehk hävitaja on sõjalennuk, mis on mõeldud peamiselt teiste lennukite õhus hävitamiseks.

Hävituslennukeid hakati kasutama Esimese maailmasõja ajal vaenlase luure- ja ründelennukite hävitamise eesmärgil, et olla ise õhuruumi valitseja. Sõjapidamine oli lennuki tulekuga muutunud ruumiliseks. Teise maailmasõja alguseks (Nõukogude Liidus alles sõja lõpuks) olid hävitajad suures osas metallkonstruktsiooniga monoplaanid, tiiva sisse või V-mootori silindriridade vahesse paigutatud kahuritega. Teise maailmasõja üheks täiuslikumaks hävituslennukiks peetakse lennukit North American P-51 Mustang. Teise maailmasõja lõpul lisandusid uut tüüpi hävituslennuki – turboreaktiivmootoriga hävitaja – relvastusse reaktiivmürsud ehk õhk-õhk raketid.

Tehnilise arengutaseme järgi jagatakse reaktiivhävituslennukid põlvkondadesse. Näiteks liigitab Venemaa, kes algatas selle jaotuse, F-35 Lightning II "viienda põlvkonna" hävitajaks. Aastaarv pole siin põlvkondade rangeks eralduspiiriks. Kaasaegsetel reaktiivhävitajatel on reeglina üks või kaks turboventilaatormootorit, relvastuses peamiselt reaktiivmürsud, mitu automaatkahurit (tavaliselt 20–30 mm) ja radar sihtmärkide leidmiseks.

Hävituslennukite alamliigiks on: püüdurhävituslennuk, millel on hea lennuvõime ja -võimekus vastase lennuvahendi hävitamiseks, võimalikult kiiresti õhku tõusta, tõusuvõimekus, kiirus, lennulagi, head kaugele ja kõikidesse kõrgustesse ulatuvad radarid ning mitmekülgne raketiarsenal (nt. McDonnell Douglas F/A-18 Hornet, Eurofighter Typhoon, MiG-31).

Ründehävituslennuk mis on konstrueeritud hävituslennukiks, kuid varustust vahetades saab sellega täita ka ründeülesandeid. Ründeülesande saanud hävituslennukil on lai tegevusraadius, mitmekesine ründevarustus ning hea topograafiline varustus. (nt. MiG-29, Panavia Tornado F3, SEPECAT Jaguar, vt ka Ründehelikopter).

Pommitushävitaja ehk taktikalise pommitaja ülesandeks on ründetegevus peamiselt pommide ja tiibrakettidega. Pommitushävitaja relvalast kaalub kuni 10 000 kg. Pommitushävitajal on tavapommitajast tõhusam öösel tegutsemise võimekus ning parem manööverdamisvõime. Lisaks pommitusülesande täitmisele suudab see pidada õhuvõitlust vastase hävituslennukitega. (nt. Su-32FN, Su-24, Su-34, F-15E).

Hävittäjä on pääsääntöisesti ilmamaaleja, mutta toissijaisesti myös maa- ja merimaaleja vastaan toimiva pienehkö ja nopea, yksi- tai kaksipaikkainen lentokone. Erilaisia hävittäjiä käyttävät pääasiassa eri maiden ilmavoimat. Suurilla asevoimilla on yleensä omat ilmavoimat myös merivoimilla.

Jagarfly er kampfly laga primært for å avskjera eller nedkjempa andre fly. Jagarfly er som regel små, raske og lettmanøvrerte.

Jaktflygplan (militärförkortning: jfpl), förkortat jaktplan, är ett stridsflygplan som är konstruerade för att främst bekämpa luftmål, såsom andra flygplan, helikoptrar, aerostater, robotar, med mera. Jaktflygplan är jämförelsevis små, snabba och manövrerbara för att kunna komma ikapp och övermanövrera fientliga mål. Moderna jaktplan är utrustade med mycket sofistikerade vapen- och sensorsystem, såsom olika former a robotar och radar, för att lätt kunna hitta och bekämpa andra flygplan.