Underart

In biological classification, subspecies (pl.: subspecies) is a rank below species, used for populations that live in different areas and vary in size, shape, or other physical characteristics (morphology), but that can successfully interbreed. Not all species have subspecies, but for those that do there must be at least two. Subspecies is abbreviated subsp. or ssp. and the singular and plural forms are the same ("the subspecies is" or "the subspecies are").

In zoology, under the International Code of Zoological Nomenclature, the subspecies is the only taxonomic rank below that of species that can receive a name. In botany and mycology, under the International Code of Nomenclature for algae, fungi, and plants, other infraspecific ranks, such as variety, may be named. In bacteriology and virology, under standard bacterial nomenclature and virus nomenclature, there are recommendations but not strict requirements for recognizing other important infraspecific ranks.

A taxonomist decides whether to recognize a subspecies. A common criterion for recognizing two distinct populations as subspecies rather than full species is the ability of them to interbreed even if some male offspring may be sterile. In the wild, subspecies do not interbreed due to geographic isolation or sexual selection. The differences between subspecies are usually less distinct than the differences between species.

Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus. Alamliigist madalamad liigisisesed ühikud on teisend ehk varieteet ja vorm.

See on liigi geograafiliselt või ökoloogiliselt eraldatud osa, mille isendid on evolutsiooni käigus omandanud pärilikke erisusi morfoloogias ja ökoloogias. Seesama kehtib ka teisendi ja vormi kohta, aga erinevus seisneb selles, et teisend ja vorm ei ole geograafiliselt eraldatud. Geograafilise eraldatuse tõttu on alamliikidevaheline geneetiline erinevus ka suurem kui teisendite- ja vormidevaheline geneetiline erinevus.

Looduses võivad alamliigi isendid saada paljunemisvõimelisi järglasi nii omavahel kui ka teiste alamliikide esindajatega.

Liikide teaduslikud nimetused on kaheosalised: kõigepealt perekonnanimi ja sellele järgneb liiginimi. Alamliigi teaduslik nimetus on seevastu kolmeosaline: perekonnanimi, liiginimi ja liigisisese taksoni nimi. Näiteks linavästriku (Motacilla alba) see alamliik, mis elab suuremas osas Euroopas, sealhulgas Eestis, kannab nime Motacilla alba alba.

Kui alamliigi liiginimi ja liigisisese taksoni nimi kokku langevad, siis tähendab see, et see alamliik on selle liigi nominaal- ehk põhialamliik, mida peetakse sellele liigile kõige iseloomulikumaks alamliigiks. Tavaliselt on põhialamliik teistest alamliikidest tuntum, laiema levilaga ja varem kirjeldatud.

Mõnikord ei ole bioloogid veel isekeskis selgusele jõudnud, kas mõni looma- või taimerühm on iseseisev liik või alamliik. Sellisel juhul tohib liiginime sulgudesse kirjutada. Nii näiteks pole veel üksmeelt selles, kas Ameerikas elavad hõbekajakad moodustavad omaette liigi ameerika hõbekajakas Larus smithsonianus või on see hõbekajaka alamliik L. argentatus smithsonianus. Sel juhul tohib selle nime kirjutada kujul Larus (argentatus) smithsonianus.

Inimese rasse ei loeta alamliikideks. Inimrasside omavaheline geneetiline erinevus on väga väike, näiteks koerte ja kasside tõud erinevad üksteisest märksa rohkem kui inimrassid.

Alalaji (lat. subspecies) on tieteellisessä luokittelussa lajin jälkeen seuraava pienempi yksikkö (eli taksonominen taso). Kasvitieteellisissä yhteyksissä alalaji osoitetaan yleensä lyhenteellä subsp. tai vielä lyhyemmin ssp.

Alalajia pienemmät viralliset taksonomiset tasot ovat muunnos (latinaksi varietas, lyhenne var.) ja muoto (lat. forma, lyh. f.).

Alalaji-sanaa käytetään joskus rodun synonyyminä, mutta biologiassa alalaji ja rotu tarkoittavat eri asioita.

Underart (latin subspecies, forkorta ssp.) er ein kategori brukt i den biologiske systematikken. Ein art har enten ikkje nokon underartar, eller fleire, aldri berre ein. Artar med fleire underartar kallast polytypiske. I dei tilfella der ein har valt å dele ein art inn i fleire underartar, er dette gjort for å representere den geografiske variasjonen i arten sine morfologiske, økologiske og/eller genetiske eigenskapar. To underartar lever altså aldri i det same området, dersom ein ser vekk frå smale overgangssonar der utbreiinga til fleire underartar kan møtast.

Som hos andre kategoriar (unnateke arten) er det eit spørsmål om skjøn kva for ei gruppe ein vel å kalle underart. Grunnen til dette er litt ulik hos underartar samanlikna med kategoriar over artsnivået (som slekter eller familier), sjå rase.

Nokre underartar er så ulike at ein ventar at dei over tid utviklar seg til ulike artar. I desse tilfella er underartane eit teikn på at den respektive arten står midt i ein prosess der nye artar dannar seg.

I paleontologien nyttar ein seg av og til av underarts-kategorien for å markere grenser i tid mellom fossilar som truleg høyrde til den same arten, men som kan skiljast frå kvarandre. Til skilnad frå underartar som sameksisterer i dag, gir slike paleontologiske underartar altså ikkje uttrykk for geografisk variasjon i arten, men for variasjon i tid.

Underartar vert skildra på same måte som artar, og har eigne typar.

Underart (förkortningar: ssp. och subsp, av latin subspecies) är inom den biologiska systematiken en rang under art. Det är normalt inte det samma som begreppet ras, men i vissa sammanhang används de båda begreppen synonymt.