Geolog

A geologist is a scientist who studies the solid, liquid, and gaseous matter that constitutes Earth and other terrestrial planets, as well as the processes that shape them. Geologists usually study geology, earth science, or geophysics, although backgrounds in physics, chemistry, biology, and other sciences are also useful. Field research (field work) is an important component of geology, although many subdisciplines incorporate laboratory and digitalized work. Geologists can be classified in a larger group of scientists, called geoscientists.

Geologists work in the energy and mining sectors searching for natural resources such as petroleum, natural gas, precious and base metals. They are also in the forefront of preventing and mitigating damage from natural hazards and disasters such as earthquakes, volcanoes, tsunamis and landslides. Their studies are used to warn the general public of the occurrence of these events. Geologists are also important contributors to climate change discussions.

Geoloog on aktiivselt geoloogiaga tegelev inimene.

Geoloogide töö on seotud planeedi Maa uurimisega. Et Maa on meile käegakatsutav ja väga mitmeti uuritav taevakeha, on ka geoloogidel väga palju erinevaid kitsamaid uurimisobjekte. Erinevalt bioloogidest ei tegele geoloogid tavaliselt eluslooduse uurimisega. Geoloogid uurivad Maa ajalugu (ajalooline geoloogia), millega on lahutamatult seotud Maa palet kujundavate protsesside uurimine (dünaamiline geoloogia).

Geoloogia teeb oluliseks ja tuntuks peamiselt maavarade ja nende otsimisega seotu, ehkki sellega tegelejad ei ole geoloogide seas enamuses. Peale maavarade otsimise tegelevad geoloogid veel näiteks vulkaanide, setete, maavärinate, dinosauruste, maakoore, kivimite, mineraalide jms uurimisega.

Olenevalt spetsialiseerumisest võidakse geolooge nimetada ka kitsama erialanimetusega, näiteks sedimentoloog, petroloog, vulkanoloog, mineraloog, paleontoloog jne.

Oluline osa geoloogide tööst toimub välitingimustes. See on vajalik selleks, et koguda teaduse tegemiseks vajalikke andmeid. Välitingimustes kannab geoloog kaasas enamasti vähemalt kaht töövahendit: geoloogi vasarat ja välipäevikut (ja muidugi ka harilikku pliiatsit, millega seda täita). Peale nende kannavad geoloogid tihti kaasas ka luupi, fotoaparaati, tollipulka, soolhappelahust, geoloogilist kompassi, GPS-vastuvõtjat, kaarti, väikseid kilekotte, nuga, kühvlit, labidat, puuri jms. Kõige olulisem ja geoloogidele iseloomulikum on neist kahtlemata vasar, seda rõhutab ka geoloogide deviis: mente et malleo ('mõistuse ja vasaraga').

Geoloogide ettevalmistus ülikoolis hõlmab mineraloogiat, petroloogiat, sedimentoloogiat, paleontoloogiat, geokeemiat, geofüüsikat, stratigraafiat, topograafiat jpm. Geoloogidel on sõltuvalt spetsialiseerumisest vaja häid teadmisi ka keemias, füüsikas ja bioloogias. Oluline osa õppetööst toimub välipraktikate ja geoloogiliste ekskursioonide vormis.

Eesti geoloogid töötavad peamiselt kolmes asutuses. Need on Tartu Ülikooli geoloogia osakond, Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut ja Eesti Geoloogiakeskus. Eestis õpetatakse geoloogiat Tartu Ülikoolis.

Geologi on tieteilijä, joka tutkii Maata ja sitä muodostavia kiinteitä ja nestemäisiä aineita sekä Maata muokanneita prosesseja ja sen historiaa. Geologit opiskelevat enemmän soveltavaa kuin teoreettista tiedettä ja lähestyvät geologiaa käyttäen fysiikkaa, kemiaa ja biologiaa sekä muita tieteenaloja. Muiden alojen tutkijoihin verrattuna geologit ovat usein enemmän taipuvaisempia ulkona kuin laboratoriossa työskentelyyn, joskin jotkut geologit suosivat enemmän tutkimusten tekemistä labrassa.

Geologit etsivät metalleja, öljyä ja muita Maan resursseja kaivosyhtiöille. He ovat myös luonnon uhkien ja katastrofien lieventämisen ja varoittamisen kärkikastissa, sillä he tutkivat maanjäristyksiä, vulkaanista toimintaa, tsunameja, myrskyjä ja muita vastaavia. Geologien tutkimuksia käytetään suuren yleisön varoittamiseen näiden tapahtumien mahdollisesta esiintymisestä. Tätä nykyä geologit ovat myös mukana ilmastonmuutokseen liittyvissä keskusteluissa, sillä he tutkivat todisteita ja historiaa tästä Maan prosessista.

Ein geolog er ein person som har geologi som arbeidsfelt eller fag. Geologar vert utdanna ved universiteta, ofte med høgare grads eksamen, eller som sivilingeniør.

Geologar jobbar med geologisk kartlegging, malmleiting, petroleumsundersørkingar, grunnundersøkingar eller rein forsking.

I Noreg er geologane knytte til institusjonar som Noregs geologiske undersøkingar (NGU), Norsk Polarinstitutt, vegstyresmaktene, stats- og fylkesadministrasjon, vidaregåande skule, universiteta og høgskular, oljeselskap og private konsulentfirma.

Geolog är titeln för en person som utövar geologi som yrke eller hobby. Bland många uppgifter kan i yrket ingå berggrundskartering och prospektering. Geolog är ingen skyddad titel i Sverige, men för att arbeta som geolog krävs ofta en akademisk examen.

Ordet "geolog" är belagt i svenskan sedan 1818.