Kalidasa (400? - 470?) [en]

Kālidāsa (4th–5th century CE) was a Classical Sanskrit author who is often considered ancient India's greatest poet and playwright. His plays and poetry are primarily based on Hindu Puranas and philosophy. His surviving works consist of three plays, two epic poems and two shorter poems.

Much about his life is unknown except what can be inferred from his poetry and plays. His works cannot be dated with precision, but they were most likely authored before the 5th century CE during the Gupta era.

Kālidāsa oli India luuletaja ja näitekirjanik, kes elas ja tegutses arvatavasti 4.–5. sajandil pKr. Ta kirjutas sanskriti keeles. Tema elu kohta on vähe andmeid, enamik teavet on säilinud legendide kujul ega ole kuigi usaldusväärne.

Kālidāsa on klassikalise sanskritikeelse kirjanduse tähtsaim autor. Ta on väljapaistev nii eepikuna, lüürikuna kui ka dramaatikuna.

Kālidāsale omistatakse kindlalt kaks eepilist teost, üks eleegia ja kolm näidendit.

Ta on peen stilist. Tema väljendus on väga selge. Erinevalt paljudest hilisematest sanskritikeelsetest luuletajatest väldib ta stiilivõtete liialdatud kasutamist. Ta on väga tähelepanelik vaatleja nii India lopsaka looduse kui ka kauni naisekeha kirjeldamisel. Inimese, eriti naise tundeelu kirjeldab ta suure sisseelamisega.

Kālidāsa (sanskritiksi कालिदास, ’Kalin palvelija’) oli intialainen runoilija, joka lienee elänyt vuoden 400 paikkeilla Gupta-valtakunnassa. Sanskritiksi kirjoittanutta Kālidāsaa on sanottu Intian klassisen kirjallisuuden merkittävimmäksi hahmoksi. Hänen tunnetuin teoksensa on Śakuntalā-näytelmä; toinen kuuluisa teos on runoelma Meghadūta (Pilvisanansaattaja). Hänen teoksensa perustuvat hindulaiseen mytologiaan.

Kalidasa (sanskrit kālidāsa, 'tenar av Kali') var ein hinduforfattar som levde på 300- eller 400-talet i det som i dag er Nord-India. Kalidasa er rekna som ein av dei største diktarane og dramtikarane innan sanskritdikting, og var den som opna europeiske auge for verdet av indisk kultur på 1700-talet. Kalidasa er best kjend for verket Sakuntala, ei gjenforteljing av ein episode i Mahabharata.

Kālidāsa (devanāgarī: कालिदास, Kalis tjänare), var en ryktbar sanskritförfattare av hög rang, som sannolikt levde några århundraden e.Kr., förmodligen på 400-talet. Han anses ha samma plats i sanskrit som Shakespeare har i engelskan.

Av en indisk tradition nämns han visserligen som en av de nio ädelstenarna, det vill säga visa och lärde, som prydde Vikramas hov; och denne kung identifierade man förut vanligen med Vikramaditya, som härskade under århundradet närmast före Kristus. Men denna identifikation vilar på mycket svaga grunder, och i alla händelser torde icke Kālidāsas verk tillhöra en så tidig period.