Schjerfbeck, Helene (1862 - 1946)

Helena Sofia (Helene) Schjerfbeck (pronounced [heˈleːn ˈʃæ̌rvbek] ; July 10, 1862 – January 23, 1946) was a Finnish painter. A modernist painter, she is known for her realist works and self-portraits, and also for her landscapes and still lifes. Throughout her long life, her work changed dramatically beginning with French-influenced realism and plein air painting. It gradually evolved towards portraits and still life paintings. At the beginning of her career she often produced historical paintings, such as the Wounded Warrior in the Snow (1880), At the Door of Linköping Jail in 1600 (1882) and The Death of Wilhelm von Schwerin (1886). Historical paintings were usually the realm of male painters, as was the experimentation with modern influences and French radical naturalism. As a result, her works produced mostly in the 1880s did not receive a favourable reception until later in her life.

Her work starts with a dazzlingly skilled, somewhat melancholic version of late-19th-century academic realism…it ends with distilled, nearly abstract images in which pure paint and cryptic description are held in perfect balance. (Roberta Smith, New York Times, November 27, 1992)

Schjerbeck's birthday, July 10, is Finland's national day for the painted arts.

Helene (Helena Sofia) Schjerfbeck [šärvbek] (10. juuli 1862 Helsingi – 23. jaanuar 1946 Saltsjöbaden, Rootsi) oli Soome maalikunstnik. Ta oli üks Soome hinnatumaid modernistlikke maalikunstnikke.

Ta sündis Helena Sofia Schjerfbecki nime all Svante Schjerfbecki ja tema abikaasa Olga Johanna (sündinud Printz) tütrena. Tema vend oli arhitekt Magnus Schjerfbeck. Isa suri tuberkuloosi 2. veebruaril 1876, mis pani pere raskesse majanduslikku olukorda.

Helene Schjerfbeck oli imelaps, kes pääses juba 11-aastaselt õppima Soome Kunstiühingu joonistuskooli (hilisem Soome Kunstiakadeemia). 1877. aasta kevadel lõpetas ta joonistuskooli ja jätkas õpinguid Adolf von Beckeri eraakadeemias, mis kasutas Helsingi ülikooli ateljeed. Becker ise õpetas seal õlimaali. Schjerfbecki õpingute eest maksis professor G. Asp. 1879 hakati Schjerfbecki kunstnikuna juba tunnustama: ta pälvis Soome Kunstiühingu konkursil kolmanda auhinna. Tema tööd olid väljas kunstiühingu 1880. aasta ülevaatenäitusel. 1880. aastatel reisis ta riikliku stipendiumiga Prantsusmaal, Itaalias ja Inglismaal.

1890. aastatel hakkas Schjerfbeckki Soome Kunstiühenduse joonistuskoolis õpetama. Kuid 1901 haigestus ta nii raskelt, et ei olnud võimeline õpetamist jätkama ja 1902 pidi ta halva tervise tõttu tööst loobuma. Pärast ema haigestumist jäi ta elama Hyvinkääle. Ema suri 1923.

Helene liikumist takistas lapsepõlves trepilt kukkudes saadud puusavigastus.

Schjerfbecki loominguline tegevus kestis üle 70 aasta. Alguses oli ta stiil naturalistlik, kuid sai peagi mõjusid realismist. Vähehaaval muutus ta looming ekspressionistlikuks ja elu lõpul on tunda abstraktsionismi mõju.

Maalidel kujutas ta peamiselt naisi. Tema autoportreede sari kujutab naise vananemist.

2008. aastal maksti Schjerfbecki 1882. aasta maali "Tantsukingad" eest Sotheby oksjonil 3,9 miljonit eurot. See on läbi aegade kalleim Soome kunstniku maal.

2012. aastal andis Soome Pank välja Helene Schjerfbecki 150. sünniaastapäevale pühendatud 2-eurose mündi.

Helene Schjeferbecki elust räägib soome kirjaniku Rakel Liehu romaan "Helene" (2003; eesti keeles 2013).

Kunstnik on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.

2022. aastas linastub Helene Schjerfbeckist kõnelev Eesti-Soome ühistööna valminud film "Helene".

Helena Sofia (Helene, Ella) Schjerfbeck [helɛːn ʃærvbek] (10. heinäkuuta 1862 Helsinki – 23. tammikuuta 1946 Saltsjöbaden, Ruotsi) oli suomalainen taidemaalari, äidinkieleltään ruotsinkielinen. Hän on Suomen arvostetuimpia modernistisia kuvataiteilijoita.

Schjerfbeckin runsas tuotanto alkoi ranskalaisvaikutteisesta realismista ja ulkoilmamaalauksesta. Se kehittyi vähitellen kohti pelkistettyjä sisäistä elämää luotaavia henkilökuvia ja asetelmia. Uran alkuvaiheessa hän teki useita historiallisia maalauksia, kuten Haavoittunut soturi hangella (1880), Linköpingin vankilan ovella vuonna 1600 (1882) ja Wilhelm von Schwerinin kuolema (1886). Historialliset maalaukset olivat tavallisesti miesmaalarien aluetta, samoin kokeilevuus, modernit vaikutteet ja ranskalainen radikaali naturalismi. Teosten vastaanotto ei siksi ollut suotuisa vielä 1880-luvulla.

Schjerfbeckin syntymäpäivä 10. heinäkuuta on Suomen kuvataiteen päivä.

Helene Schjerfbeck (10. juli 1862–28. januar 1946) var ein finlandssvensk målar. Ho er blant anna kjent for ein ei rekkje ekspressive sjølvportrett og motiv i ein uttrykksfull konsentrasjon og forenkling med markant linjerytme og sparsomme, fint berekna fargeaksentar.

Helena Sofia (Helene) Schjerfbeck (uttal [heˈleːn ˈɕæ̌rvbek] ( lyssna)) född 10 juli 1862 i Helsingfors, död 23 januari 1946 i Saltsjöbaden, var en finlandssvensk konstnär. Hon var syster till arkitekten Magnus Schjerfbeck.

Helene Schjerfbeck började måla i 1800-talets naturalistiska och historiserande stil men utvecklade genom åren ett alltmer reducerat och sparsmakat modernistiskt måleri. Hon är mest omtalad för sina uttrycksfulla och avskalade självporträtt — de flesta och mest kända målade under åren 1939–1945 då hon var kring åttio år gammal. Andra kända Schjerfbeckmålningar är En konvalescent och Grönt stilleben som 1991 trycktes på finska frimärken.