Trivialnavn

In chemistry, a trivial name is a non-systematic name for a chemical substance. That is, the name is not recognized according to the rules of any formal system of chemical nomenclature such as IUPAC inorganic or IUPAC organic nomenclature. A trivial name is not a formal name and is usually a common name.

Generally, trivial names are not useful in describing the essential properties of the thing being named. Properties such as the molecular structure of a chemical compound are not indicated. And, in some cases, trivial names can be ambiguous or will carry different meanings in different industries or in different geographic regions (for example, a trivial name such as white metal can mean various things). Trivial names are simpler. As a result, a limited number of trivial chemical names are retained names, an accepted part of the nomenclature.

Trivial names often arise in the common language; they may come from historic usages in, for example, alchemy. Many trivial names pre-date the institution of formal naming conventions. Names can be based on a property of the chemical, including appearance (color, taste or smell), consistency, and crystal structure; a place where it was found or where the discoverer comes from; the name of a scientist; a mythological figure; an astronomical body; the shape of the molecule; and even fictional figures. All elements that have been isolated have trivial names.

Triviaalnimetus on mittesüstemaatiline ehk mitteteaduslik nimetus keemilisele ühendile või bioloogilisele objektile. See nimetus ei ole tuletatud vastavalt kehtivatele keemianomenklatuurireeglitele, nagu näiteks IUPACi nomenklatuur keemias. Triviaalnimetusi kasutatakse, kuna nende süsteemsed vasted oleksid igapäevases kasutuses liiga ebamugavad. Mitmed triviaalnimetused on välja kujunenud ajalooliselt juba enne süsteemsete nimetuste väljatöötamist. Triviaalnimetusi kasutatakse tihti kõnekeeles, aga mõningaid üldtunnustatuid isegi teaduspublikatsioonides nagu näiteks sidrunhape (2-hüdroksü-1,2,3-propaantrikarboksüülhape) või potas (kaaliumkarbonaat) jm.

Triviaalnimetuste hulka tuleks arvata ka laiema kasutuse (paljud ka teaduskirjanduses) saanud lühendid. Näiteks mõned keemias levinud lühendid: ATP – adenosiintrifosfaat, DMF – N,N-dimetüülformamiid, UV – ultraviolett, Ph – fenüülrühm jt.

Triviaalinimi on alkuaineesta tai yhdisteestä käytetty nimi, jota ei ole muodostettu epäorgaanisten tai orgaanisten systemaattisten nimeämisperusteiden mukaisesti. Se ei siis anna tietoa kemiallisesta rakenteesta. Esimerkkejä yleisesti käytetyistä triviaalinimistä ovat vesi, etikkahappo, sooda ja glukoosi. IUPAC suosittelee systemaattisten nimien käyttöä, mutta sallii myös vakiintuneiden triviaalinimien käytön.

Useat triviaalinimet ovat peräisin kemian kehityksen varhaisvaiheista, kuten alkemiasta. Perusteina ovat olleet yhdisteiden eristys luonnosta, kuten etikkahappo viinietikasta, tai ominaisuudet kuten kreikan makeaa tarkoittavasta sanasta glykýs johdettu glukoosi. Nimi on voitu antaa myös aineen ominaisuuksia tutkineiden tieteilijöiden mukaan. Esimerkkinä natriumsulfaatti, jota kutsutaan myös Glauber-suolaksi Johann Glauberin mukaan. Triviaalinimet on siis tällöin annettu ennen kuin yhdisteen kemiallisesta rakenteesta on ollut tietoa. Systemaattisen nimistön perusteet on myös kehitetty näiden triviaalinimien antamisen jälkeen. Alkuaineista käytetään niiden triviaalinimiä, ja systemaattisia nimiä annetaan vain uusille systeettisesti tuotetuille alkuaineille ja nekin usein korvataan triviaalinimillä alkuaineen hyväksymisen jälkeen.

Triviaalinimiä käytetään edelleen niiden pitkän historian vuoksi ja, koska ne ovat usein yksinkertaisempia kuin systemaattiset nimet.

Trivialnamn er namn på kjemiske stoff og sambindindingar vi bruker i kvardagen. Dei er som regel enklare å seia, men er ikkje litterære, systematiske eller latinske namn.

Ett trivialnamn (eng. trivial names eller common names), ibland vulgärnamn, är inom kemi och biologi, till skillnad från rationella namn, ett icke-systematiskt namn. Det innebär att det inte följer något specifikt regelsystem i en nomenklatur. Dessa namn brukar uppfattas som det mer vardagliga namnet på exempelvis växt- och djurarter, kemikalier, sjukdomar, eller begrepp inom anatomi.

Inom kemin används, särskilt i den organisk-kemiska litteraturen, rationella namn som beskriver molekylstrukturen hos ett ämne. Det är ett viktigt verktyg för att särskilt i skrift entydigt kunna beskriva kemiska ämnen. Trots det används dock fortfarande trivialnamn i många sammanhang. De härrör från äldre tiders kemister vilka saknade kunskap om ämnens molekylstruktur och i stället ofta gav ämnen namn utifrån till exempel dess egenskaper eller ursprung. Det kan vara namn som äppelsyra (från äpple), träsprit (från träråvara) och morfin (sömngivande).

Till trivialnamn hör också den grupp av namn som en gång varit handelsnamn men vars betydelse har förändrats till en mer generisk betydelse, så kallad degenererade varumärken. Dit hör till exempel aspirin och heroin som båda ursprungligen utgjorde varumärken hos Bayer AG liksom nylon och teflon – namn på polymerer som ursprungligen registrerats som varumärken av Du Pont respektive The Chemours Company.